Metsatöll salvestas oma esimese aastal 1999 ja nii nad ise seda aega mäletavad:
Küll on hea meel, et aastal 1999 ei olnud veel internet igal ajahetkel kättesaadav ja me ei saanud ööpäevaringselt katkematult oma halbade ideede ja pahade kemikaalide koosmõju maailmaga jagada. Pideva virtuaalse sotsiaalsuse asemel oli meie ümber palju metalli! Näiteks autod, mida sai tati ja tahtejõuga parandada. Kõik torustikud, tööriistad, isegi rösterid, mille töökindlus sõltus sellest, kui kõvasti sa neile kuvaldaga õigesse kohta pihta lõid. Elu koosnes metalist ja keevitamisest! Kuvalda, keevitamine, toores teras. Nii see läks, et teras hangus me hinge, settis sinna igaveseks. See kõik on teinud meid tugevamaks, ilusamaks ja ehedamaks, kui me toona oleks osanud kahtlustada.
Siit ta tuleb: „Terast, mis hangund me hinge“ oma ehedas brutaalsuses, oskuste ja soovide pöördvõrdelisuses ja noores siiras soovis keevitada! Keevitagem kaasa!