Helialbumil kõlavad laulud, mille interpretatsioonilisse keskmesse on tõstetud eesti keele ainulaadne ja lummav keelemuusika. Salvestisega soovitakse tutvustada võimalusi, mida pakub sügav keskendumine meie emakeele kõlale.Seda tehakse Eerik Jõksi komponeeritud pühalauluga; eesti luuleklassika psalmitoonidel laulmisega; ja nelja eesti kooriklassikasse kuuluva pala keelerütmipäraste seadetega. Album koosneb neljast osast ehk “laulust”, mis on raamistatud proloogi ja epiloogiga. Iga “laul” koosneb omakorda kolmest osast milles kõlab, nagu eelpool öeldud, eestikeelne pühalaul, eesti luule psalmitoonidel ja erilise maiuspalana uustõlgendus klassikalisest koorilaulust. Helialbumil kuuldu põhineb Eerik Jõksi aastakümnete pikkusel loometööl ja pisut ena kui kümneaasta pikkusel teadustööl.
Eesti eripärase keelemuusika tähelepanelikul jälgimisel ja järgimisel avaneb meie ees täiesti uutmoodi nüansseeritud muusikaline ilmapilt, mis erineb meile tuntud indogermaani keelemuusika poolt sugereeritud muusikalisest maailmast. Selles ei domineeri romantiliselt intensiivne muusikaline voogamine väga tugevate maitsete ja värvidega, vaid iseloomustavaks tunnuseks on pigem eesti keele nüansseeritusest ilmnevad karged ja sageli vaevumärgatavad kõla- ja mõttevarjundid. Piltlikult öeldes on eesti keelemuusikast tõukuv vokaalmuusika võrreldes indogermaani omaga justkui kruus piparmündi- või pärnaõieteed tassi kange espressokohvi kõrval.
Helialbumi kujunduses on kasutatud Kristjan Jaak Petersoni luuletuse „Kuu” autograafi luuletaja päevikust. Paljudele eestlastele on tuntud poeedi küsimus „Kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles lõpmatust omale otsida?”, aga oluliselt vähem tuntakse tõdemust, millega Kristjan Jaak oma luuletuse kokku võtab: „Nõnda, inimeste vaim! oled sa udus ujumas, kui su mõte on otsimas Jumalat tähtede alta.” Kaasaegne populaarne kultuurikaemus on suutnud üsna edukalt eemaldada meie kultuuridiskursusest kristliku komponendi. Selle tagajärjeks on kultuuriteoreetiline utoopia, nagu oleks eesti kirjakultuur ja professionaalne muusikakunst saanud sündida ilma tugevalt tooniandva ja olemuslikult määrava kristliku komponendita. Helialbum „Kostke, laulud, eesti keeles!?” soovib muuhulgas juhtida tähelepanu dominantsele kristlikule komponendile eesti luule ja professionaalses muusikakultuuri vundamendis.
Salvestatud Tallinna Issanda Muutmise Kirikus, 28.-29.10.2023. Helirežii ja montaaž Margo Kõlar ja Ilja Korjukin.